10 märulifilmi, mida tõeline armee teha aitas

Hollywoodil on pikka aega olnud leping USA sõjaväega, kus relvateenistused annavad stsenaariumi heakskiidu eest filmide jaoks varustust ja isegi personali. See võimaldab filmidel realistlikum välja näha, kuna neil on juurdepääs tõelisele sõjalisele riistvarale, seega ei pea te toetuma rekvisiitidele ega CGI-le. See tähendab ka seda, et Hollywood töötab aktiivselt koos Ameerika Ühendriikide sõjaväe huvidega.

USA armee on olnud otseselt seotud paljude märulifilmide, nende hulgas üllatavalt suure hulga ulme- ja superkangelaste filmide tootmisega. Siin on kümme märulifilmi, mida armee teha aitas:

10 Iseseisvuspäev: taaselustamine (2016)

Esimene kanne selles loendis, Iseseisvuspäev: taaselustamine, mida nii fännid kui ka kriitikud peavad 1996. aasta originaalfilmiga võrreldes tohutuks pettumuseks. See on ka üks ilmsemaid näiteid USA armee tööst Hollywoo kõrvald värbamiskampaania osana.

YouTuberi popkultuuri detektiiv on tegi videoessee filmi turunduskampaaniast, mis toimib seguna armee värbamisreklaamidest ja õhukeselt varjatud propagandast. Paljude värbamistööriistade hulgas paluvad filmi staarid inimestel otse kandideerida ühte reklaami, mis lingid otse USA armee hallatavale veebisaidile, mis nõuab kasutajatelt oma Facebooki teabe jagamist armee.

9 GoldenEye (1995)

James Bondi filmid võivad olla Ameerika publiku seas populaarsed, kuid MI-6 agent on pühendunud oma kuningannale ja riigile. Bond on Ühendkuningriigi spioon, mitte USA sõdur, mistõttu pole mõtet, miks Ameerika sõjavägi tahtis Bondi filmi tootmist mikrojuhtida.

Vaatamata sellele osales armee 90ndate tabamustes Kuldne Silm, mis aitas frantsiisi taaselustada. Üks stsenaariumimuutus, mida Pentagon filmilt nõudis, oli ühe stseeni taustal ebapädeva ohvitseri kodakondsuse muutmine, muutes ta USA ohvitserist Kanada omaks.

8 Raudmehe triloogia

Esimene Raudmees Film algab Tony Starkiga, kes ratsutab armee Humvees, sõduritega ringi palistades. Kogu stseen toimib reklaamina, kui lõbus ja vinge USA armee on. Järgmisena läheb film tagasivaatesse, kus Tony on rikas egomaniakist geenius peopoiss, millele järgneb veel üks stseen temast demonstreeris armeele lahedaid relvi, et takistada tema röövimist mitmerahvuselise mitteameeriklase üldise rühma poolt terroristid.

Üks rida, mille Pentagon tellis filmist välja lõigata, hõlmas ühte sõdurit, kes väitis, et inimesed tapavad, et saada tema tööd. Ilmselt oli see armeemeelne liin liiga lähedal, et arutada sõjaväelaste kõrge enesetappude arvu tegelikku teemat. Järgede sõnumside oli vähem peen, nagu võib näha sõjamasina ja Iron Patrioti stseenidest aastal Raudmees 2 ja 3.

7 Kolmteist päeva (2000)

Publik ja kriitikud räägivad sellest Kuuba raketikriisist kõnelevast filmist üldiselt positiivselt, kuigi inimesed, kes kriisi ajal Kennedy Valges Majas töötanud inimesed on märkinud, et seal on mitmeid silmatorkavaid ebatäpsusi.

Üks ebatäpsuste põhjus võib olla Pentagoni surve, kes oli vastu stseenile filmis, kus kindralid kaalusid Kuubale tungimist. See Pentagon püüdis neid stseene välja lõigata, hoolimata asjaolust, et kindralid tegid seda täpselt. Kui produtsent keeldus seda kärpimast, kritiseeris sõjavägi filmis kindralite kujutamist.

6 Kapten Ameerika triloogia

Nagu Raudmees filmid, Kapten Ameerika triloogia sai toetust USA armeelt. Huvitaval kombel mõnitab triloogia esimene film avalikult raskekäelise armee propaganda 1940. aastatest, samas kui teine ​​film käsitleb ebaseaduslikku massijälgimist kui halba asja – ilmus peagi pärast seda, kui NSA illegaalne massiline jälgimine avalikkusele paljastati.

Need filmid on nüansirikkad ja tunduvad vähem armee värbamisreklaamina kui tegelaskujude uurimisena, eraldades need Raudmees filmid. Sellegipoolest kujutavad nad USA sõjajõude endiselt idealiseeritud kangelaslikkusega, mis on tegelikult see, millest Pentagon päeva lõpuks hoolib.

5 Patton (1970)

Kindral George S. Patton oli a Teise maailmasõja kangelane paistis silma nii oma strateegilise geniaalsuse ja kindla iseloomu kui ka erinevate ekstsentrilisuse poolest. 1970. aasta eluloofilm temast teeb fenomenaalset tööd tema isiksuse jäädvustamisel, sealhulgas tema usku reinkarnatsiooni.

Selle filmi tegemisel ei osalenud mitte ainult sõjavägi, vaid see sisaldab ka üht kuulsaimat kõnet, mille Patton päriselus pidas, täpsemalt Pattoni kõne kolmandale armeele. Film ei karda näidata Pattoni Venemaa-vastast kallutatust, mida võib pidada Ameerika rahvuslike huvide teenimiseks külma sõja ajal, kuid see peegeldab ka tema tõelisi tõekspidamisi.

4 Transformers: Langenute kättemaks (2009)

Michael Bay oma Trafod kõigis filmides on ohtralt kaadreid, mis ülistavad sõjaväe riistvara ja personali. Need filmid säilitavad enamikus tema filmides temaatilise motiivi, tähistades Ameerika relvastatud teenistusi ja tormades samal ajal valitsust, mida nad peaksid teenima (ja ka muid probleemsemad elemendid tema tööst).

Transformers: Langenute kättemaks on tähelepanuväärne selle poolest, et see on esimene film, mis kunagi sisaldab iga USA relvajõudude haru (miinus rannavalve). Ka filmis olev operaatoritöö oigles droonid ja samasuguse fetišistliku tähelepanuga lennukikandjad, kes on pühendunud Megan Foxi jalgadel pikutamisele.

3 Terasemees (2013)

Supermanil on pikk ajalugu tõe, õigluse ja Ameerika moodi esindamisel. Zack Snyderi filmis Terasmees, on režissöörile omane ultravägivaldsus ja küünilisus täiel rinnal. Kuigi Superman peaks esindama "Lootust", tundub see pigem järelmõte, mis on stsenaariumile liidetud. Seda tõendab otsus panna ta tapma kindral Zod – midagi krüptonilase jaoks täiesti ebaloomulikku kangelane. See ei ole film päästmisest, vaid ülekaaluka jõu ülistamine.

Filmi viimases stseenis räägib Superman kahe USA armee ohvitseriga, kinnitades neile, et töötab USA huve silmas pidades. Nagu kõik Snyderi DCEU filmid, Terasemees toimib tugevdamaks äärmuslikku Kissingeri inspireeritud vaadet liigse jõu kasutamisele – väga kitsas tõlgendus Supermani kohta, mis esindab "Ameerika moodi", ehkki selline, nagu Pentagon näib olevat kinnitama.

2 Maailmade sõda (2005)

Stephen Spielbergi oma Maailmade sõda on suuresti 11. septembri järgse maailma toode. Kusjuures varasematele tulnukate invasioonifilmidele meeldib originaal Iseseisvuspäev filmi nautis hävitamine Hooned kui midagi sensatsioonilist, keskendub see film abitusele, mida tunnevad nii tsiviilisikud kui ka sõjaväelased tunda end tehnoloogiliselt parema vaenlase hirmudega – seda on uurinud filmikriitik Lindsay Ellis WHO on märkinud kuidas see film viitab otseselt originaalile Iseseisvuspäev mitu korda.

Kuna inimeste kaitsmine sissetungivate tulnukate eest on võimatu, näib sõjaväe mõte selles filmis olevat kättemaksu. Arvestades, et see film arendus varsti pärast USA sissetungi Iraaki, on see tolleaegse retoorikaga kooskõlas.

1 Black Hawk Down (2001)

Film Black Hawk Down räägib 1993. aasta Magadishu lahingust. Filmis kujutatud suhteliselt kaasaegne varustus, taktika ja poliitiline maastik kõnetasid publikut pärast selle ilmumist. See jõudis kinodesse vaid kuud pärast 11. septembri rünnakuid, mistõttu tundus see raamides asjakohane Ameerika sõjalised operatsioonid, mis on seotud narratiiviga päästemissiooniks olemisest – seda peetakse millekski vooruslik.

Film funktsioonid õigustada Ameerika militarismi ilma somaallasi mõistvalt kujutamata. Päriselus olid mitmed filmi "kangelased" süüdi mõnes väga raskes kuriteos, mida Pentagon nõudis filmist välja jätta. Lõppkokkuvõttes on see suurepärane näide sellest, kuidas Pentagon muudab Hollywoodi lavastuse kulgu, mis omakorda muudab Ameerika inimeste vaateid.

Edasi10 põhjust, miks Pierce Brosnan on Redditi andmetel kõige alahinnatud James Bond

Autori kohta