Die Hard: John McClane'i 10 parimat tsitaati

Küsige kõigilt märulifilmide fännidelt, kes on nende lemmik väljamõeldud tegelane ja tõenäoliselt panevad nad mõne sekundi jooksul nime John McClane'i. See on Bruce Willise kuulsaim roll ja sellel on hea põhjus. Igas Sure kõvasti filmis on McClane vastumeelne kangelane.

Ta ei oota kunagi, et teda hakatakse tegutsema – võib-olla paljajalu oma võõra naise kontori jõulupeol või pohmel ja jõust rippunud – aga kui ta on, tõmbab ta alati läbi ja päästab olukorra. See teebki temast suurepärase tegelase. Niisiis, Sure kõvasti fännid, siin on John McClane'i 10 parimat tsitaati.

10 "Ainult üks kord, ma tahaksin tavalisi tavalisi jõule!"

John McClane on suurema osa tööajast üsna nördinud Surma kõvasti 2, ja see on arusaadav. Vaene mees olid tema viimased jõulud rikutud kui pahad kutid võtsid üle tema naise kontori jõulupeo ja nüüd on need jõulud rikutud, kui pahalased võtavad üle lennujaama, kust ta peaks oma naise lennukilt peale võtma.

Ta kirjeldab monoloogis isegi oma ideaalseid jõulupidustusi ja see ei puuduta pahalasi: „Lihtsalt üks kord, ma tahaks tavalisi, tavalisi jõule! Munapätt, f*****’ jõulupuu, väike kalkun. Kuid mitte! Ma pean selles ema***** plekkpurgis ringi roomama!

9 "See nõme, mida me oma lastele teeme."

Hulgas Sure kõvasti fännikogukond, viies film – Hea päev raskeks surra - on eriti pahatahtlik. Tegevus langeb lagedale ja süžeed pole palju. Kuid selles on üks lahe joon. See joon tugevdab John McClane'i tegelaskuju põhiideoloogiat: ta on lihtsalt tavaline mees.

Ta on püüdnud olla hea abikaasa ja hea isa ning ta on mõlemas halvasti läbi kukkunud, sest ta oli liiga hõivatud valel ajal vales kohas pahade vastu võitlemisega. Nüüd üritab ta asju tasa teha, reisides Venemaale, et võidelda pahalastega, kes ähvardavad tema täiskasvanud poega.

8 "...Ma pean tapma selle, kelle jalad on mu õest väiksemad."

Esimesel Sure kõvasti filmis veedab John McClane suurema osa süžeest ilma kingadeta. Ta proovis tehnikat jalaseene leevendamiseks, millest teatas lennukis olnud reisija kui pahalased tulistama hakkasid ja siis oli ta hukule määratud kurjategijate meeskonna vastu võitlema jalad.

Pahade vahelt läbi minnes püüab ta neilt kingi võtta – et avastada, et esimesel, kelle ta tappis, on väikesed jalad. See joon on McClane'i lõbus viis öelda, et kingad ei sobi ja on matemaatiliselt ebatõenäoline, et mehel, kelle ta tappis, on nii väikesed jalad.

7 "Teil on varsti väga halb päev." "Räägi mulle sellest."

See rida pärineb John McClane'i ja Zeus Carveri esimesest kohtumisest Sure kõvasti kättemaksuga (teise nimega the Surmav relv-y üks).

Zeus on märganud, et McClane kõndis Harlemis ringi, kandes võileivatahvlit, millel on Simon Gruberi palvel kiri: "I Hate N******" ja ta selgitab talle: "Mitte liiga. isiklik, kuid keset Harlemi seisval valgel mehel, kellel on silt "I Hate N******", on kas tõsised isiklikud probleemid või pole kõik tema koerad haukumine... Nüüd on teil aega kümme sekundit, enne kui need tüübid teid näevad, ja kui nad seda näevad, tapavad nad su, kas saate aru? Sul on varsti väga halb päev." Ja McClane vastab lihtsalt: "Räägi mulle sellest."

6 "Öelge oma vennale tere!"

Iga märulifilmi kangelane vajab näpuotsat, et öelda, millal ta pahalase tapab. Erinevus sisse Sure kõvasti kättemaksuga McClane'il on lugu kaabaka Simon Gruberiga – ta tappis esimeses filmis oma venna Hansu.

Niisiis, ta ütleb talle lihtsalt: "Tere oma vennale!" enne kui tulistad maha traadi, mis jääb Simoni helikopteri rootoritesse kinni ja selle alla jookseb. McClane'il pole kolmandas filmis palju klassikalisi üherealisi ta oli paaris Samuel L.-ga. Jacksoni Zeus Carver ja huumor filmis tuleb nende edasi-tagasi, kuid see on suurepärane.

5 "Tere tulemast peole, sõber!"

Kellelgi pole kunagi olnud suuremat raskust politseinike ebaseaduslikku tegevust märgata kui John McClane'il. Kui ta helistab 911-le, arvavad nad, et ta teeb neile nalja. Kui ta lõpuks meeskonnaauto hoone juurde viib ja Al Powell suundub fuajeesse seda kontrollima, võluvad maskeerunud pahad ta minema.

Seega peab McClane viskama äsja tapetud mehe surnukeha aknast välja ja Ali tuuleklaasile, et ta mõistaks, et midagi toimub. Ja kui ta lõpuks seda teeb, lausub McClane ikoonilise pilgu: "Tere tulemast peole, sõber!"

4 "Kas sa tead, mida sa saad selle eest, et oled kangelane? Mitte midagi."

sisse Ela vaba või sure kõvasti, McClane selgitab oma kangelasliku eluviisiga seotud probleeme Justin Longi filmile Matt Farrellile: „Kas sa tead, mida sa kangelaseks olemise eest saad? Mitte midagi. Sind tulistatakse. Pats õlale, blaa blaa. "Attaboy." Sa lahutad... Su naine ei mäleta su perekonnanime, lapsed ei taha sinuga rääkida... Sa saad palju ise süüa. Usu mind, poiss, keegi ei taha see mees olla. Ma teen seda, sest praegu pole kedagi teist, kes seda teeks. Uskuge mind – kui oleks keegi teine, kes seda teeks, siis ma laseks neil seda teha. Ei ole, nii et ma teen seda. See teebki sinust selle mehe."

3 "Kuidas saab sama jama juhtuda sama mehega kaks korda?"

Surma kõvasti 2 on üks suurepäraseid järge, mis sisuliselt rehasseerib originaali, kuid eneseteadliku vaimukusega. John McClane ise on üsna ärritunud, et ta peab hoonet taas kord kuritegelikust piiramisrõngast päästes roomama mööda tuulutusavasid ja põgenema kuulide eest. Selle eneseteadliku rea teine ​​versioon ilmub hiljem.

Major Grant ütleb McClane'ile: "Sa oled vale mees valel ajal vales kohas," ja McClane vastab: "Minu elu lugu." Selles reas toob McClane välja, miks Surma kõvasti 2 pidi olema esimest kordamööda. Selline see tegelane on – ta peab olema valel ajal vales kohas, et lugu toimiks.

2 "Tulge rannikule, saame kokku, naerame natuke..."

Üks John McClane'i tegelaskuju tunnusjooni on see, et ta räägib iseendaga, kui ta on üksi. Just see hoiab teda hulluks minemast lõputu eluohtliku tegevuse ees.

See kõik sai alguse esimeses filmis, kui ta oli õhuavades, imiteerides oma naist, kes kutsus teda LA-sse lendama, et tema ja lastega koos puhkust veeta: „Tulge rannikule, saame kokku, naerame paar korda...” McClane ei oota nendest filmidest kunagi märulit ja just see teebki need – ja tema sarkastilise vaimukuse – selliseks nauding.

1 "Jii-ki-jaa, ema*****."

Kuidas ei saaks see olla John McClane'i tsitaatide nimekirjas esikohal? See on tema lööklause! Ta isegi pomiseb seda PG-13 reitinguga. Esimeses filmis on see lihtsalt vastus Hans Gruberi väitele, et McClane on Metsiku Lääne kauboi, kes tabati ajaloos valest kohast.

See on suur osa tema iseloomustusest, kuna ta põhines lääne filmide räigetel peategelastel. Loomulikult on sellest esialgsest kontekstist väljas saanud üks ikoonilisemaid lööklauseid märulikino ajaloos. See on joon, mida me tegelasega kõige tihedamalt seostame.

Külastage saiti ScreenRant.com

Autori kohta