5 parimat (ja 5 halvimat) 80ndate põnevusfilmi
aasta revolutsioon "Uus Hollywoodi" liikumine osutus lühiajaliseks kui Spielbergi looming 1975. aasta suve kassahiti Lõuad käivitas ahelreaktsiooni, mille tulemusel domineerisid 80ndatel stuudiod toretsevate ja kergete piletitega, millel puudus kunstiline väärtus – kliima, mis ei teinud põnevusžanrile kuigi palju kasu. Põnevaid sõite, mis on teie istme ääres, oli kümnendi jooksul vähe.
Sellegipoolest, nagu igal kümnendil, hoolimata sellest, kui palju haisejaid Hollywoodi stuudiosüsteem tootis, tehti ka palju suurepäraseid filme. Mõned parimad ja halvimad põnevikud ilmusid 1980. aastatel.
10 Parim: Dead Calm (1989)
Sam Neilli ja Nicole Kidmani rahulik merepuhkus võtab kurja pöörde, kui nad korjavad üles mehe, kes on merel eksinud ja ei pruugi olla see, kes ta väidab end olevat.
Orson Welles üritas oma kohast kohandada, kuid tal ei õnnestunud Surnud rahu maast lahti, kuid Phillip Noyce tegi selle hea tööga hästi hakkama.
9 Halvim: The Punisher (1989)
Kuigi see jõudis USA kinodesse alles 1991. aastal, oli Marveli esimene filmi adaptsioon
Dolph Lundgren mängib hävimatu kuritegevuse eest võitleja Frank Castle kõlab paberil vingelt, kuid filmi lõputult pikad ja sihitud märulistseenid ei paku grindhouse’i koomiksiraamatute tõotavat põnevust.
8 Parim: Thief (1981)
Michael Mann alustas oma lavastajakarjääri stiilselt Varas, libe neo-noir, peaosas James Caan ühes oma kõigi aegade parimatest etteastetest pettunud seifikrakkijana.
Oma stiilses debüüdis äratab Mann Chicago tänavad ellu vihmast läbiimbunud neoonvalgustusega seadete ja Tangerine Dreami ikoonilise heliribaga.
7 Halvim: ristlus (1980)
William Friedkin on suurepärane põnevusfilmide režissöör, mille näiteks on sellised meistriteosed nagu Prantsuse ühendus, kuid ta jäi märgist mööda Kruiisimine. Al Pacino mängib detektiivina, kes uurib New Yorgi põrandaaluses S&M subkultuuris geimehi sihikule suunatud sarimõrvarit.
Film oli metsikult vastuoluline geikogukonna kahjustava kujutamise tõttu ja mis veelgi hullem on see, et see üritab ründaval territooriumil tallata oma kooki süüa ja seda ka süüa.
6 Parim: The Vanishing (1988)
Kuigi viis aastat hiljem tegi selle katki kohutav Ameerika uusversioon, režissöör George Sluizeri hollandi põnevik. Kadumine on selle žanri tõeline meistriteos.
See põimib loo mehe kolm aastat kestnud otsingutest oma röövitud partneri järele keerukaks struktuuriks, mis areneb lõualuu langeva pöörde suunas.
5 Halvim: füüsilised tõendid (1989)
Michael Crichton oleks pidanud filmide tegemise asemel jääma raamatute kirjutamise juurde (tema vinge filmi adaptsioon Westworld sellest hoolimata). Kui ta istus direktori toolile rooli Füüsiline tõend, põnevusfilm inkrimineeritud endisest politseinikust, kes üritas tõestada oma süütust, kukkus ta palli maha.
Vaatamata Burt Reynoldsi pühendunud peaesinemisele ei tekita Crichtoni kõrvaline lavastajastiil publikus elevust.
4 Parim: First Blood (1982)
Oma hilisemates osamaksetes, Rambo frantsiis sai mida iseloomustavad rekordilised surnukehade arvud ja liigne graafiline vägivald. Kuid originaalfilm, Esimene veri, oli väikesemahuline põnevik, mis reageeris Vietnami sõja veteranide kohtlemisele. John Rambo saab teada, et kõik tema sõbrad Namist on surnud, ja jõuab siis murdepunkti, kui kohalikud politseinikud ta linnast välja ajavad.
Ta põgeneb politseinike küüsist metsa, kus ta toetub oma ellujäämisinstinktidele, et enda eest hoolitseda ja püüdmisest kõrvale hiilida. Sylvester Stallone on öelnud, et see pole poliitiline film, vaid sellel on palju öelda Vietnami-järgse suhtumise kohta sõduritesse ja PTSD mõjud.
3 Halvim: Raw Deal (1986)
Arnold Schwarzenegger suudab anda üllatavalt tugevaid esitusi õige rolliga - ehk emotsioonitu küborg - aga igale Terminaator, Austria tamm on mänginud tosina näruse, üldise tulistamismängu peaosas.
1986. aastad Toortehing kuulub sellesse kategooriasse. Sellega saavutatakse fenomenaalne vägitegu, milleks on kõige lihtsama kujuteldava süžee paika panemine ja siis selle tee ääres segamine.
2 Parim: Blow Out (1981)
Brian De Palma vastused Antonioni omadele Puhastamine ja Coppola oma Vestlus mängib John Travolta heliefektide salvestaja, kes otsib õudusfilmi jaoks ideaalset karjet, mille kallal ta töötab. Ta jäädvustab kogemata heli mõrvast, milles osaleb presidendikandidaat, ja muutub paranoiliseks, sest ta on seotud laialt levinud vandenõuga.
Selle kontseptsiooni tuli välja De Palma Välja puhuma kui ta tulistas Killi riietatud, veel üks suurepärane 80ndate põnevik, mis sellesse nimekirja päris ei jõudnud. Välja puhuma on vaieldamatult lavastaja meistriteos ja üks Quentin Tarantino lemmikfilme.
1 Halvim: Death Wish 4: The Crackdown (1987)
Panek Surmaigatsus peategelane Paul Kersey eeldusel nagu Yojimbo või Rusikas dollareid, mängides kaks tänavajõugu üksteise vastu, oli suurepärane idee klassikalise valvsa põneviku kolmandaks järjeks. Charles Bronson näeb neljandal ringil kurnatud välja.
Teostamisel aga Surma soov 4 on sama asjatult vägivaldne ja jutlustav kui teised järjed, mis ei suuda taastada originaali vistseraalset ja katarsilist põnevust.
Edasi5 mütoloogiast inspireeritud Harry Potteri olendit (ja 5 frantsiisi jaoks leiutatud)
Autori kohta