First Blood: 10 erinevust filmi ja raamatu vahel

click fraud protection

Aastal 1972 avaldas tuntud romaanikirjanik David Morell oma esimese romaani pealkirjaga Esimene veri. Raamat rääkis sõjaveteranist nimega Rambo, kes satub koos korrakaitsjate rühmaga surmava kassi ja hiire sekka. Kümme aastat hiljem kohandati raamatust märulifilm, mille peaosas Sylvester Stallone ja seega ka Rambo frantsiis sündis.

Nii film kui ka raamat olid väga edukad. Need pole aga päris sarnased. See on peamiselt tingitud asjaolust, et enne finaali kirjutati kokku kaheksateist erinevat stsenaariumi. Samuti olevat Stallone pakkunud välja mitmeid muudatusi. Siin on peamised erinevused raamatu ja filmi vahel.

10 Sõjaveterani nimi

Esimene veri on ainus film, mida kriitikud frantsiisis jumaldasid ja kõige esimene märkimisväärne erinevus selle ja raamatu vahel on peategelase nimi. David Morelli romaanis ei nimetatud teda kunagi üheski stseenis John Ramboks. Teda kutsuti ainult Ramboks.

John Rambo pole nii halb nimi, kuigi seda kasutati 80ndate märulifilmides kuidagi üle. Bruce Willise tegelaskuju filmis

Die Hard nimetatakse John McClane'iks, samas kui Arnold Schwarzennegeri tegelaskujuks komando kannab nime John Matrix. Keegi oleks pidanud rohkem nimesoovitusi välja pakkuma.

9 William "Will" Teasle'i tiitel

Kui Rambo jõuab filmis väljamõeldud Hope'i linna Washingtoni, võtab ta šerif Teasle peale ja kukutab ta piiril maha. Seejärel palutakse tal lahkuda. Kuid romaanis ei olnud Teasle šerif. Ta oli politseiülem.

Mis vahe on politseiülemal ja šerifil? Enamikus osariikides valitakse šerif. Ainsad erandid on New York, Hawaii ja Rhode Island. Peamiselt määrab politseijuhi ametisse aga selle piirkonna kohalik omavalitsus, kus ta töötab.

8 Arreteerimise põhjused

Põhjus, miks Rambo vahistati, erineb romaanist ja filmist. Romaanis sõidab sõjaveteran autostopiga Madisoni maakonda Kentucky. Teasle usub, et tal on probleeme, mistõttu ta viib ta piirile ja hoiatab, et ta tagasi ei tuleks. Rambo ilmub aga veel kaks korda, sundides Teasle'i teda arreteerima.

Filmis läheb Rambo vanale sõbrale külla, et saada teada, et ta suri vähki. Seejärel otsustab ta jalutada Hope'i linna söögikohta otsima. Teasle ärritub tema kohalolekust, mistõttu ta viib ta piirile ja käsib tal lahkuda. Ta ei järgi. Šerif märkab teda külgpeegli kaudu tagasi pöördumas ja läheb tagasi teda kinni pidama.

7 Nuga

Pärast piiril maha kukkumist otsustab trotslik Rambo suunduda tagasi Hope'i. Muidugi ei ütle keegi talle, mida teha. Seega on šerif sunnitud ta kinni võtma ja politseijaoskonda toimetama. Seal viivad ohvitserid tema asjad ära, sealhulgas ikoonilise noa, enne kui ta luku taha panevad.

Romaanis pole nuga. Üks Rambo ikoonilisemaid relvi tutvustati alles filmis. Tegevuskangelane on sellest ajast peale seda frantsiisi igas osas kasutanud. Ta näib seda kasutades alati üsna hull, nii et meil on hea meel, et stsenaristid sellele mõtlesid.

6 Vanglast põgenemine

Filmis otsustab šerifi asetäitja talle nalja pärast läbi peksa. Ohvitserid jätkavad teda jõhkralt, kuid kui üks neist tuleb žiletiga, et oma juukseid raseerida, vallandab see mälestusi tema piinamisest Vietnami vangilaagris. Seega võitleb ta end riieteta jaamast välja. Ta varastab mootorratta ja sõidab sellega metsa. Selle käigus ei sure keegi.

Raamatus Rambot ei kuritarvitata. Ta on lihtsalt kongi lukustatud. Kui Teasle ilmub juukseid lõikama, hakkab ta paanikasse sattuma. Ja kui asetäitja tuleb teise sirge habemenuga, kaotab ta mõistuse täielikult. Ta võtab habemenuga ja lõikab asetäitja kõhust läbi, enne kui ta alasti põgeneb. Ta varastab mootorratta ja tal õnnestub ööseks politsei eest peitu pugeda pärast seda, kui hea samariitlane talle peavarju pakub.

5 Rambo peidupaik

Pärast filmis toimunud ulatuslikku jahti peidab Rambo end metsas olevasse koopasse. Koobas on täis rotte ja need on talle jätkuvalt häirivad. Ta peab pidevalt väikeste koletistega võitlema ja neid oma kehalt maha võtma. Õnneks ei tee need talle suurt kahju.

Romaanis peidab ta end aga nahkhiirekoopas. Tere Batman? Kas sa olid ka seal? Aeg teilt kaasaaitamise eest tasu nõuda. Kuna nahkhiired ei osutunud romaanis tegelikult suureks probleemiks, oleks olnud igav, kui see filmi tegemise ajal muutumatuks jääks.

4 Guerilla taktika

Metsas olles viib Rambo üksinda välja kogu linna politsei. Kasutades gerilja taktikat, ründab ta ükshaaval, kuni nad kõik on haavatud. Oluline on märkida, et ta haavab ainult filmis olevaid ohvitsere ega tapa neid. Seejärel surub ta Teasle'i nurka, asetab noa talle kõrile ja hoiatab teda taganema, muidu teeb ta rohkem kurja.

Romaani Rambo ei väärtusta korrakaitsjate elusid. Ta tapab enamiku neist koos nende koertega, enne kui Teasle'i nurka ajab ja hoiatab. Kui ta Teasle lahti laseb, kogub politseiülem rohkem mehi kokku ja koondub uuesti.

3 Koopast põgenemine

Ta ei pruugi praegu selliseid trikke teha aga sisse Esimene veri, Stallone tegelane põgeneb koopast, hüpates sõjaväe veoautole ja kaaperdades selle. Romaanis varastab ta politseiauto. Mõlemas meediumis viib põgenemine linnas teise inimjahini. Tagasi filmi juurde. Rambo kahjustab linnas palju vara, kuid ei tapa kedagi.

Morelli raamatus jätkab Rambo oma mõrvarlike tegudega ja tapab palju osariigi politsei liikmeid, kes toodi kohale pärast seda, kui ta kohaliku politsei hävitas. Ohvrit said ka paar tsiviilisikut ja rahvuskaardi liiget.

2 Trautmani saabumine

Rambo sõjaväelise väljaõppe ohvitseri kolonel Trautmani saabumine mõjutab nii romaani kui ka romaani ja filmi lõppu. Romaanis on ta tegelikult kapten Trautman, mitte kolonel Trautman. Kui ta saabub romaanis Hope'i, räägib ta Teasle'ile, kuid Rambo pole "hädas", vaid pigem on ta "hädas". Ta võtab vastutuse Rambo tegevuse eest, tunnistades, et õpetas teda tapma.

Filmis saabub Trautman ja selgitab Teasle'ile, et ta õpetas Rambot välja ja sõjavägi saatis ta seega sõjaveteraniga rääkima, et hävitamine lõpetada. Ta anub Teasle'il, et ta laseks Rambol minna, et ta saaks viia ta tagasi sõjaväeteenistusse, kuhu ta kuulub.

1 Lõpp

Filmi lõpp erineb oluliselt raamatust. Romaanis tabab Teasle Rambo üllatusena ja tulistab teda kõhtu. Rambo suudab ka Teasle'i tagasilöögiga haavata. Enne kui olukord võib veelgi eskaleeruda, tapetakse Rambo kolonel Trautmani tänu, kes tulistab talle pähe.

Ted Kotcheffi film loobus Rambo surmast, sest katsepublik ei võtnud seda liiga hästi. Stsenaarium kirjutati seega ümber, et sõjaveteran saaks elada. Seega näeb filmis Rambo tulistamist ja Teasle'i vigastamist, kuid kui ta läheb töö lõpetamiseks lähedale, ilmub Trautman ja käsib tal seda mitte teha. Seejärel loovutab Rambo end võimudele.

Edasi10 kustutatud stseeni 1990ndatest, mis oleksid selle filmi paremaks muutnud

Autori kohta