Lepitus: 10 parimat tsitaati

Lepitus on 2007. aasta film, mille režissöör on Joe Wright ja mugandatud Ian McEwani samanimelisest romaanist. Selle peaosades on Keira Knightley, James McAvoy, Benedict Cumberbatch ja noor Saoirse Ronan. Ronan mängib ka teises McEwani adaptatsioonis, 2017. aasta filmis Chesili rannas.

1930. aastate Inglismaal tegutsev noor Briony Tallis ajab fantaasia segi tegelikkusega. Ta mõtleb pidevalt lugusid välja, aga kui ta teeb Robbie Turneri tegemiste kohta valed järeldused tema õde Cecelia on tulemuseks eluaegne lepitus kõigi asjassepuutuvate tegelaste jaoks – kõigile, välja arvatud see, kes on süüdi. Filmi oskuslik kinematograafia, heli ja dialoogi kasutamine teeb sellest meeldejääva ja võimsa kella.

10 "Kui vana peate olema, et teada saada, mis vahe on õigel ja valel?"

Kui Brionylt küsitakse, mida ta "nägi", kui ta Lola otsa komistas, väidab Briony, et nägi Robbie't oma silmaga. Ta oletas vaid, et see oli tema, sest luges ebasobivat kirja, mille ta kogemata Ceceliale edastas.

Hiljem filmis paljastab Briony, et oli lapsepõlves Robbiesse armunud, kuid loomulikult ei näinud ta teda kunagi nii. Alles 18-aastaselt suudab Briony tunnistada oma süüd Robbie alusetult süüdistamises Lola ründamises. Tema vabandus ei avalda talle muljet, tuletades talle meelde, et temaga samavanuseid inimesi sureb sõjas.

9 "Oh, sa idioot!"

Filmi üks meeldejäävamaid stseene on see, mis muudab kõike. Cecelia ja Robbie on purskkaevu juures ja kaklevad vaasi pärast, kui see puruneb. Tükk sellest vajub vee põhja.

Cecelia lülitab Robbie sisse. "Oh sa idioot!" Robbie surub vaevu oma naeru alla. Cecelia hüüatab: "Kas sa mõistad, et see on tõenäoliselt meie kõige väärtuslikum asi oma?" Ta ainult naeratab ja vastab rahulikult: "Enam ei ole, ei ole." Raevunult laskub naine vette, et sealt kätte saada. käepide.

8 "Tule tagasi. Tule mu juurde tagasi."

Kui politsei Robbie minema viib, tormab Cecelia välja ja sosistab talle kõrva: "Tule tagasi. Tule minu juurde tagasi." Need sõnad jäävad Robbie'sse Prantsusmaal veedetud aastate jooksul.

Kui nad aastaid pärast raamatukogus juhtunut kohtuvad, suudab Robbie vaevu Cecelia pilku kohata. Ta ei talu isegi seda, et naine teda puudutab. Ta toob ta reaalsusesse tagasi, korrates sõnu: "Tule tagasi. Tule mu juurde tagasi."

7 "Ma andsin neile nende õnne."

Filmi viimane stseen on intervjuu, mille Briony annab autorina oma uue raamatu kohta, Lepitus. Ta tunnistab, et lõpp on väljamõeldud, sest tegelikkuses ei saanud Robbie ja Cecelia kunagi oma õnnelikku lõppu ja Briony ei saanud nendega heastada.

Mõlemad hukkusid sõjas, kuid Briony loos hoolitses ta selle eest, et nad saaksid elama oma mereäärsesse laudisega majja. Ta loodab, et neile alternatiivse lõpu andmist tajutakse viimase lahkuse teona.

6 "Tõde on see, et ma tunnen end teie juuresolekul üsna rumalana ja peast peana, Cee, ja ma ei usu, et saaksin kuumust süüdistada."

Robbie veedab palju aega oma toas, püüdes Ceceliale sobivat kirja koostada. Ta püüab vabandada oma käitumise pärast purskkaevu ja vaasi pärast.

Ühes versioonis tunnistab ta oma tundeid naise vastu, millest ta on juba mõnda aega selgelt teadlik olnud. Ta on ka kindel, et Cecelia teab, kuid pole veel sellega päris rahu teinud, mistõttu ta tavaliselt väldib teda.

5 "See oli formaalsem, vähem... Anatoomiline?"

Mis puudutab neid kirju, siis see, mille Cecelia saab, ei ole see, mille Robbie oli oma silmadele ette näinud – ega kellegi teise oma. Kiri satub ka Briony kätte ja ta saab aru alles siis, kui on liiga hilja.

Õnneks peab Cecelia olukorda sama naljakaks kui tema. Ta isegi kiusab teda selle üle raamatukogus, kuigi stseen on pingetest tulvil. Ta vabandab ja selgitab, et versioon, mida ta pidi lugema, oli "formaalsem, vähem..." Ta jätab maha ja Cecelia esitab "Anatoomiline?"

4 "Jah, ma nägin teda."

Kuigi Briony on alles laps, on ta ainus tunnistaja, kellele politsei saab loota usaldusväärse vastuse saamiseks selle kohta, kes Lolat ründas.

Briony ütleb esmalt, et nägi teda, kuid kui tal palutakse, muudab ta oma vastust. "Ma tean, et see oli tema." Ohvitser pilgutab teda. "Kas sa tead, et see oli tema või sa nägid teda?" Seejärel hüvitab naine ülemäära ja kordab kindlalt, et nägi teda, ning sõlmis tehingu.

3 "Kui me kõik kolm ja pool aastat tagasi raamatukogus puhkame, siis ma pole kindel ..."

Kui Robbie ja Cecelia aastaid hiljem kohtuvad, pole kumbki endine. Robbie on sõjast traumeeritud, kuid kahtleb ka, kas nende vahel juhtunu oli tõsi.

Cecelia soovib teda meeleheitlikult olevikku tagasi kerida, isegi kui ta silmad täituvad pisaratega. "Kui kõik, mis meil on, toetub hetkele raamatukogus kolm ja pool aastat tagasi, siis ma pole kindel..." Kuid Cecelia mõistab ja lohutab teda, kinnitades, et see, mis neil on, on tõeline.

2 "Kas sa ei tea?"

Üks asi, mida film tõesti hästi teeb, on vaikuse ja teravate dialoogide tasakaalustamine. Näiteks kuulus raamatukogude stseen kasutab mõlemat suurepäraselt. Tegelased liiguvad ümber tegeliku teema.

Cecelia vihjab millelegi, mis on seal olnud "nädalaid" ja sellele, kuidas Robbie oli sellest teadlik enne, kui ta oli, mis tähendab ilmselt nende vastastikust külgetõmmet. Robbie küsib temalt, miks ta nutab. Ta kortsutab talle kulmu. "Kas sa ei tea?" Ta astub ette ja ütleb ühe hingetõmbega: "Jah, ma tean täpselt," enne kui ta suudleb.

1 "Lugu võib jätkuda."

Vale lootus, millega lugu mängib, on võib-olla selle kõige südantlõhestavam osa. Robbie ja Cecelia usuvad, et neil on veel võimalus, kui nende armastus on nii palju üle elanud. Ta kirjutab Prantsusmaalt pärit Ceceliale, öeldes, et ta "lihtsalt jätkab".

"Minu lugu jätkub. See, mille ma sel õhtusel jalutuskäigul plaanisin. Ma võin saada taas meheks, kes ületas kunagi hämaras Surrey pargi minu parimas ülikonnas, elutõotust vantsides... Ma tulen tagasi, leian su, armastan sind, abiellun sinuga ja elan häbita."

Edasi5 Harry Potteri tegelast, kellest saaks suurepärane maagiaminister (ja 5, kellest mitte)

Autori kohta