Kas Fresh on tõestisündinud lugu?
Värske on komöödiapõnevik, mis heidab pilgu tänapäevasele kohtamisele ja lisab segusse suure ja hirmutava annuse kannibalismi – kuid Värske põhineb tõestisündinud lool? Õudusžanr on viimastel aastatel tänu järgedele, taaskäivitustele, uusversioonidele ja muude teoste kohandamistele läbi elanud suure edu, kuid tundub, et see on nendele kinni jäänud. Õnneks tehakse endiselt originaallugusid ja avaldatakse kinodes ja voogedastusplatvormidel ning kõige värskemate (ja intrigeerivamate) lugude hulgas on Värske, režissöör Mimi Cave ja stsenarist Lauryn Kahn.
Värske tutvustab vaatajatele Noa (Daisy Edgar-Jones), noor naine, kes on pettunud ja väsinud moodsast veebipõhisest tutvumisest. Ühel päeval läheneb talle supermarketis Steve (Sebastian Stan) ja nad vahetavad numbreid. Pärast edukat esimest kohtingut, kus neil osutus palju ühist, hakkavad Noa ja Steve kohtama ning ta veenab Noat temaga nädalavahetusel puhkusele minema. Sel päeval otsustab Steve, et nad lahkuvad järgmisel hommikul ja saavad ööbida tema luksuslikus majas, kuid see osutub lõksuks. Steve uimastab Noa ja paljastab, et korjab emase liha ja müüb selle tundmatutele jõukatele klientidele ning Noa on tema uusim ohver. Seejärel peab Noa otsustama, kas jätkata Steve'i mängudega või leida tee põgenemiseks, isegi kui see tähendab mõne kehaosa kaotamist.
Värske uurib tänapäeva kohtingu õudusi ja viib need äärmustesse ning asja teeb hirmsamaks see lugu mehest, kes müüb naissoost liha ja sihib peretuid naisi, pole tegelikult ebausutav. Kahjuks on teada lugematul arvul juhtumeid inimkaubandusest, mille eesmärk on müüa inimliha, ja neid on isegi olnud restoranid, mis müüsid inimliha nende menüüde osana kalli maiuspalana. Seda kõike silmas pidades poleks üllatav, kui Värske põhines tõestisündinud lool, kuid tegelikkuses Värske on originaallugu, milles ei ole allikana kasutatud kannibalismi ja "inimlihaturgude" tõsielujuhtumeid ning selle asemel on loo jaoks inspiratsiooni ammutatud millestki muust.
Intervjuus koos THRKahn jagas, et talle on õudusfilmid alati meeldinud, ja kui ta küsis nõu, millal oli aeg film kirjutada, ütles see inimene talle, et nad "kirjutasid neile kõige õudsema asja". Kahn otsustas seejärel uuridamidagi, mis põhines tutvumismaailmas naiste vaatenurgast” ja kujutavad „alateadlik viis, kuidas naised maailmas tegutsevad, millest mehed ei tea”. Tundub, et kannibalism oli puudutus Värske vaja saada õudusfilmiks, sest see on täiuslik metafoor naiste objektistamisest ja see kõik on palju selgem, kui seda meeles pidada. Steve korjab ainult emase liha kuna see "maitseb paremini", kuid ei anna põhjust, miks. Kahn on rääkinud rohkem sotsiaalsetest, naiste vaatenurkadest ja probleemidest, mis teed andsid Värske pigem selle kannibalistlik külg, seega pole selge, kas selle taga oli muid, rohkem gore-orienteeritud inspiratsioone.
Lõppkokkuvõttes, mis on tähtsam Värske on selle uurimine tänapäevaste kohtingute ja sõprussuhete kohta, mitte selle kannibali poole, sest see kõik on metafoor mitmesuguseid õudusi, millega naised (kõik naised) peavad igapäevaselt silmitsi seisma ja millest ei räägita ega käsitleta nii sageli kui peaks. Kindlasti, ja nagu eespool mainitud, on palju reaalseid ja kohutavaid "inimlihaturu" juhtumeid ja tõenäoliselt on palju teisi, mis tegutsevad mustal turul ja muul viisil, kuid VärskePeamised inspiratsiooniallikad pärinevad muud tüüpi õudustest.
Ana de Armase Marilyn Monroe film, blond, ametlikult hinnatud NC-17
Autori kohta