John Ridley intervjuu: Nõel ajavirnas

Stsenarist ja režissöör John Ridley uusim film Nõel ajavirnaskäsitleb suuri armastuse ja aja teemasid ulmepaketis. Ajas rändamise film räägib õnnelikust paarist Nickist (Leslie Odom Jr.) ja Janine'ist (Cynthia Erivo), kelle elu katkestab Janine'i endine abikaasa Tommy (Orlando Bloom), kes muudab aega, et neid rebida peale. Kuna Nicki mälestused muutuvad ja tema reaalsus kaob, peab ta otsustama, kas hoida kõike, mida ta armastab, või mitte.

Ridley rääkis Screen Rat filmi võimsa lõpu kohta, mis teda selle loo juurde tõmbas Nõel ajavirnasja filmi ajas rändamise aspekt.

Ekraani räuskamine: Yolete mitme erineva meediumi kunstnik, kes töötab nii DC kui ka Marveliga, mis on suurepärane. Kas mõtlete nende projektide kallal töötades keskmisele? Kas teil on kavatsus või soov näha, mida te ekraanil töötate?

John Ridley: Mul on oma karjääri jooksul väga vedanud, et olen töötanud televisioonis, olen töötanud filmis, olen töötanud graafiliste romaanidega, olen töötanud animatsiooniga. Mul on New Yorgis tulemas lava-show off-Broadwayl. Mul on olnud väga õnn töötada erinevatel aladel. Nii et kui ma töötan neis ruumides, siis ma arvan, et see on nende ruumide suhtes pisut tauniv, kui lähened tööle öeldes: "Olgu, noh, ma kirjutan koomiksit, aga ma

tõesti tahan, et sellest saaks film."

Mul oleks ülimalt hea meel, kui Jace Foxist Batmani rollis tehtaks film või sari. Mul oleks suur au töötada Marveli universumis filmis ja televisioonis. Kuid samal ajal ei lähene ma lehel Mustale Pantrile nii, nagu "Hei, mõelge mulle filmi jaoks." Minu kohustus on anda endast parim Must panter kui koomiksiraamat, neile, kes kavatsevad seda koomiksina lugeda. Mitte igaüks, kes filmi vaatama läheb, ei loe [koomiksit]. Tõenäoliselt läheb enamik inimesi, [kes] koomiksit loevad, filmi. Kuid ma pean kirjutama suurepärase graafilise romaani inimestele, kes loevad graafilisi romaane.

Kui ma lähenen telesaatele, küsivad inimesed mõnikord minult: "Kas sa lähened sellele teisiti kui filmi kirjutamisel?" Ja ma ütlen: "Ei." Ma toon sama televisiooni, filmimise, minu armastuse visuaalse jutuvestmise, näitlejate suhtumise, nendega töötamisoskuste osas on kõik see versioon sama.

Aga ei, ma arvan, et ei tohiks minna projekti, mis läheb: "Ma teen ainult parima, mida suudan, sest ma tõesti tahan seda vana Hollywoodi fraseoloogiat: "Oh, see, mida ma tõesti tahan teha, on otsene." See on suurepärane. Aga kui olete toimetaja, peate olema suurepärane toimetaja. Kui sa oled näitleja, ole suurepärane näitleja. Kõik muu, mis juhtub või toimub teises ruumis, on suurepärane. Aga kui ma lähenen mis tahes projektile, siis ma vaatan seda kui selles ruumis viibimist ja pean ennekõike selles ruumis ellu viima.

Nõel ajavirnas on mugandatud novellist. Rääkige mulle sellest protsessist ja sellest, mida lugesite algsest loost, mis pani teid mõtlema: "Ma tahan seda suure ekraani jaoks kohandada."

John Ridley: see, mis mulle Robert Silverbergi novelli juures tõeliselt meeldis – ja ma lugesin seda alguses, arvan, et see oli 90ndate keskpaigast kuni lõpuni, nii et see oli üsna kaua aega tagasi – mis Mulle meeldis selle novelli juures see, et see ei püüdnud seletada ajas rändamist ega armastust ning need [on] meie kahe võimsaima jõu kohta. elusid. Ja ma saan aru, et me ei rända ajas, vaid liigume ajas. See on meie olemasolu. Ja me soovime, et saaksime ajas rännata, soovime, et saaksime oma voogu muuta, nii et oleme ajaga seotud.

Ja siis teine ​​asi on lihtsalt armastus ja kiindumus ja ühenduvus. Ja iga päev võite kõndida kümnetest ja kümnetest inimestest mööda ja ükski neist ei tee teie heaks midagi. Aga seal on see inimene, keda sa näed ja seal on midagi, sa tead? Sa ei oska seda seletada. Te ei saa kvantifitseerida. Sa ei saa kvalifitseeruda, aga on midagi ja võib-olla mõtlete sellele elule, mis teil on, elule, mis teil on võiks või suhe, milles olite, ja see läheb nii, nagu läheb. Võib-olla see ei kesta, aga siis mõtled hiljem: "Mis siis, kui ma oleksin selle inimese juurde jäänud? Kuidas see oleks olnud. Mis siis, kui saaksime jälle koos olla?"

Ja nii oli härra Silverbergi lugu just nendest kahest elemendist; ajast ja sellest, mida me sellega teeme, ja suhetest ja sellest, kuidas me nendega tegeleme. Ja see jäi mulle lihtsalt külge, sellest hetkest, kui ma seda lugesin, kuni hetkeni, mil meil oli võimalus seda teha. Ja ma polnud kunagi ühtki lugu lugenud – ma lugesin palju ajaloolisi lugusid ja õpin ajalugu ja asju, mis mulle lihtsalt mõjuvad. tegelikkuses – aga seal pole palju ilukirjandust ja kindlasti mitte palju ulmelugusid, mida ma lugesin, et mind tõesti köitis juurde. Ja ma arvan, et peamiselt sellepärast, et see polnud ulmejutt. Seal oli teadust ja selles oli ilukirjandust. Kuid see oli tõesti lugu inimeste ühenduvusest ja väga sügavatest ja tõenduslikest küsimustest, mida ma lihtsalt arvasin, et hr Silverberg tegi 11 lehekülje jooksul suurepäraselt väljakaevamistööd.

Kuidas lähenesite otsusele ajarännaku reeglite külge mitte jääda?

John Ridley: Oh, samamoodi, kuidas ma praegu igapäevaelule lähenen. Tähendab, sina ja mina räägime digitaalsel platvormil, mis kindlasti eksisteeris aasta tagasi, kuid see poleks olnud norm. Mul on auto, mis on isejuhtiv. Ma ei tea, kuidas isejuhtimine töötab. Ma ei ütleks, et see täielikult töötab. Aga see töötab.

Nii et meie elu ja inimkonna ajajoone edenedes on tehnoloogiat, millest ma aru ei saa. Ma ei tea, kuidas see töötab. Kuid ma pean sellega tegelema inimesena ja kindlasti praegusel hetkel oma elus. Armastus, suhted, nende ilu, nende võitlus, vajadus pidevalt suhteid üles ehitada ja nende kallal töötada. See on reaalsus. Nii et see on see, mis mind selle loo juures tõeliselt köitis.

Ja ma olen sinuga nõus, mõnikord, kui sa üritad seletada midagi, mida pole olemas, jääd sa selle seletamisega vahele. Kui proovite kehtestada reegleid, siis millised on elu, armastuse ja suhete reeglid? Me teame asju, mis on suhetes õiged, me teame asju, mis on suhetes valed, aga süda tahab seda, mida süda soovib. On inimesi, kes on kuningriikidest lahkunud, kuningriigist loobunud, sest nad hoolivad inimestest. On inimesi, kes on täiesti erineva taustaga, kuid nad tunnevad midagi, isegi kui nende ülejäänud pere on selline: "Ei, ei, ei, me ei nõustu." "Jah, aga me oleme armunud. Niisiis sina Peame sellega tegelema, mitte meie." See on mõlema jõud.

Ja kui selle aja jooksul Nexuse kasutate, muutub see tõeliselt võimsaks looks. Sest aeg domineerib meie üle. Aeg on meie peremees ja me peame välja mõtlema, kuidas ajas liikuda, vastupidi. Nii et need kaks elementi, aeg ja armastus, nagu ma mainisin, on seletamatud. Ja ma arvan, et kui inimesed üritavad oma filmides üht või teist seletada, siis jah, sa saad need suured maatriksid ja siis kehtestad reegli, mida ei saa eksisteerida ja mis ei tööta. Ma saan sellest ja teistest filmidest aru, aga ma ei tahtnud selles filmis aega veeta, seletades neid asju, mida ei saa seletada, mida on lihtsalt tunda.

Ma tahan teilt küsida selle filmi lõpu kohta, sest see oli nii võimas. Räägi mulle sellest hetkest.

John Ridley: Tead, see oli natuke võitlus. Ja lõpuks pean ma tõesti-tõesti tänama Lionsgate'i selle otsuse toetamise eest. Sest see on juba minu jaoks ja minu püüdlus luua küps film, see ei ole film kõigile. See pole film massipublikule. Ja igal sammul püüame oma vaatajaskonda kohelda ja näib, et te viitate sellele publikule kui tarkadele, küpsetele ja taiplikele inimestele, kes otsivad filmi, mis esitab väljakutse. Nii et pärast kõike seda, kui me seda kõike seadistame ja teeme kõik need väljakutsed, kui jõuate filmi lõpus, kui peate selle templi lööma ja alla joonima ning sellele ereda valguse panema, siis oleme ebaõnnestunud.

Nii et viimasel hetkel ei saa me reisi päästmiseks midagi teha. Aga kui olete olnud meiega igal sammul, kui olete vastu võtnud, siis loodame, et see on küps jutuvestmine, see, mida me loodame, on publiku austamine, mida me loodame väljakutsuv, siis on see lõpp palju rahuldavam kui "siin on teie jaoks testi vastused". Kui sa oled tark õpilane, on see nagu: "Hei, ei, ma võtan see test. Ma ei vaja vastust, sest ma saan sellest aru. Ma mõistan kõike, mis juhtus."

Aga, ma ütlen ausalt, oli inimesi, kes osalesid lavastuses, kes seda nii ei näinud, ja ka mitu muud hetke. Kuid Lionsgate on olnud fenomenaalne, on tohutult toetanud nii teatri- kui ka selle filmi voogesitus, et saaksime teha filmi, mida me kõik jutuvestjatena soovisime tegema. Kahjuks muutub see filmitegemises pisut harvemaks, isegi kui neid levitamisplatvorme on mitu. Ja see pole ainult see film, ma töötan praegu asjade kallal, kus sa saad märkmeid ja sa oled nagu "Vau, okei." Nii et kui teil on partnerid ja teil on stuudio, mis on pühendatud sellele: "Olgu, me oleme ka väljakutse vastu." Ma olen nii sügaval tänulik. Ma tõesti, tõesti olen. Ja [olen] väga tänulik, et see film saab eksisteerida ja eksisteerib tänu Lionsgate'ile.

Nõel ajavirnas on nüüd saadaval valitud kinodes, digitaalselt ja nõudmisel ning saadaval Blu-ray- ja DVD-vormingus 19. oktoobril.