Jason Bourne: sarja 10 kõige meeldejäävamat tsitaati

Pärast seda, kui algne triloogia kinnitas Jason Bourne'i märuližanri kõrgeks latiks, jääb frantsiis ellu. Vaatamata sellele järgnenud lõhestavatele järgedele ja hiljuti tühistatud telesari, ei saa eitada, et sarja juured on keerukad teemad. Robustne ja veenev iseloomustus andis lisaks magnetilisele põnevusele kaasa ootamatult liigutava paatose.

Filmid põhinevad ka otsekohestel eetilistel tähelepanekutel, mis ulatuvad palju kaugemale selle žanri traditsioonilistest kurikaeltest. Sarja kõikehõlmavate ideede lihtsus soodustas mõistmist ja uurimist. Tegelikult võib need taanduda väikesteks, kuid võimsateks tsitaatideks.

10 Identiteet: "Keegi ei tee õiget asja"

Frantsiisi emotsionaalne tuum on alati olnud Bourne'i suhe Mariega. See oli ühtviisi liigutav ja veenev ning Marie mõju sai Bourne’i evolutsiooni jaoks ülioluliseks. Seega on tema enda mõtted ja väärtused alati olulised. Kui Bourne üritab Mariet veenda, et tal on head kavatsused, vastab Marie suure küünilisusega, mis sobib filmi poliitilise hoiakuga.

Kuid nii Marie kui ka Bourne parandavad lõpuks üksteise optimismi. Moraalse nõrkuse ja mitmetähenduslikkuse teemad on sarjas kesksel kohal ning see tsitaat läheneb sellele otse.

9 Ultimaatum: "Me peaksime seda vestlust silmast silma"

Toonane kirjanike streik tekitas paljudele frantsiisidele tõsiseid probleeme, sealhulgas James Bond ise. Triloogia lõppeb aga edukalt, tihendades selle süžee voolujooneliseks seikluseks, mis seob siiski olulised lahtised otsad. Tulemuseks on meeletu tempo, täis lakkamatuid tegevusjadasid, mis viivad Bourne'i vältimatule teele oma päritolu juurde.

See lähenemine annab andeks ühe või kaks ikoonilise kangelase kohta, kes tungib antagonisti kontorisse ja ütleb talle avalikult. Kuid kurikaelad on nii põlastusväärsed, et Bourne'i enesekindel mõnitamine tundub väljateenitud ja katarsis. Lõppude lõpuks kannatab Treadstone ainult oma treeningute käes.

8 Ülemvõim: "Sa tapsid Marie"

Bourne'i suhete moraalne dilemma Marie'ga on alati olnud intrigeeriv. Teise filmi lõpus surub halastamatu Ward Abbot Bourne'i poolt täiesti nurka. Kui ta kindlasti sureb, muutub tema ausus Bourne'i süüdistustele sügavamaks. Bourne süüdistab Marie surmas Treadstone'i, kuid Abbot väidab vastu, et Bourne on süüdi.

Abbot väidab, et Bourne'i oma loodus kui tapja ohustaks kõiki tema lähedasi. Kahjuks osutus see kogu sarja jooksul tõeks. Kuid see oli ka Marie valik ja Bourne ütleb lõpuks Marie vennale, et nad mõlemad uskusid võimalikku tulevikku.

7 Ultimaatum: "See lõpeb siis, kui oleme võitnud"

Kurjategija Noah Vosen on kogu sarja poliitiline kriitika kehastunud. Tema reeturlikud meetodid, mida Ameerika valitsus võimaldas, on ilmselgelt ebaeetilised. Vosen on päästjaga rahul ja on täiesti valmis Nicky mõrvama, ilma tema olukorrast täielikult aru saamata.

Programmiga seoses soovitab ta, et tema kontrollimatul võimul tuleks lasta lõputult eskaleeruda. Tõsise hävingu ja tagatise vähendamine millegi nii mustvalgeks nagu "võitmine" tundub ohtlikult eksitav. Seal, kus Conklin tundis end vankumatu sõdurina ja Abbot oli täiesti omakasupüüdlik, on Vosen tõsiusklik. See eristus muudab Voseni kommentaaride täiuslikuks ilminguks.

6 Ülemvõim: "Sa tahad teada tõde"

Peale maandatud tegevusjärjestused, eristab sarja intiimne tegelaskuju Bourne'i kergesti paljudest teistest märulifilmidest. Kui enamik märulikangelasi jätab mõnuga kehade jälje, siis Bourne’i ajendab sügavalt süütunne. See osutus isegi tema viimasel väljasõidul, kus enesekaristamine oli loomulik tagajärg.

Algses triloogias otsustab Bourne aga ohvrite ees vabandada. Ta külastab Irena Neskit, kelle vanemad ta mõrvas. See rõhutab tõe vabadust, tõmmates paralleeli tema ja Bourne'i reljeefi vahel. See kinnitab iga eelnevat põnevust ja kinnitab Bourne'i uut isiksust.

5 Ülemvõim: "Nad ei tee vigu"

Hirmuäratav ja ülistav lause Nicky Parsonsilt, kes juhtis Treadstone'i agentide logistikat. Nicky ainulaadne arusaam sunnib teda hoiatama Bourne'i jahtivat seltskonda, selgitades, kui arvutav ja hea on need peatamatud palgamõrvarid on. See rõhutab veelgi, kui ebaloomulikud ained võivad olla.

Tahes-tahtmata viitab see ka sellele, kui ebaloomulik võis olla nende käitumise muutmine. See selgitab ka Bourne'i võimet elada üle nii palju vältimatuid olukordi, kus enamikelt märulikangelastelt lihtsalt oodatakse.

4 Ultimaatum: "Sa olid vabatahtlik"

Alates hetkest, kui Bourne esimest korda oma vägivaldsest minevikust teada sai, oli ta tõrjutud. Algse triloogia eepilises lõpuosas ei pääse Bourne aga oma otsustest mööda. Lõpuks leiab ta dr Albert Hirschi, mehe, kes oli seal oma koolituse alguses.

Ta käskis Bourne'il tappa tundmatu tsiviilisik, kuid Bourne on ikkagi see, kes lõpuks toime pani. Kui Bourne on Hirschi nurka surunud, soovib halastamatu arst Bourne'ile tema vastutust meelde tuletada. Bourne püüab sellest aeglaselt üle saada, halastades nii sageli kui võimalik.

3 Identiteet: "Ma toon selle võitluse teie ukse taha"

Kuigi see rida pole nii tähendusrikas, on see ka üks väheseid äratuntavaid üherealisi, mis meenutab žanris tuttavaid troope. See aga vaevalt liini nõrgaks teeb. Tegelikult, Liam Neesoni hoiatus sisse Võetud on üsna sarnane ja sama tõhus.

Bourne üritab meeleheitlikult Treadstone'ist jäädavalt distantseeruda ja kasutab tõsist ähvardust, et vältida edasist vägivalda. Ta kasutab oma väljakujunenud mainet ja võimeid agentuuri ohustamiseks, selle asemel, et jätkata otsest sõda.

2 Ülemvõim: "Ta ei taha, et ma seda teeksin"

Jällegi, Marie eetilised tõekspidamised mõjutavad Bourne'i jätkuvalt. Tema kaotus oli traagiline löök isegi fännidele endile. Lõppude lõpuks oli tema iseloom ja suhe Bourne'iga määrav omadus, mis oli originaali aluseks.

Marie viimased sõnad rõhutasid, et Bourne'il on alati valik ja see on otseselt seotud Bourne'i halastusega Ward Abbotti vastu. See vestluse osa on nii agentuurile kui ka publikule ülioluline, et mõista Bourne'i motivatsiooni. See toob Marie jaoks ka emotsionaalse lahenduse. Tema ideaalide austamine lisab tema surmale resonantsväärtust.

1 Identiteet: "Vaata, mida nad panevad sind andma"

Kindlasti frantsiisi kõige äratuntavam liin, mis lisab kogu algse triloogia temaatilist järjepidevust. Bourne teeb hiljem täisringi, kordades teadvustamatult tundmatut "professori". Clive Oweni kehastuses toob ta sellesse lihtsasse liini selgelt traagika ja sügavuse taseme.

Oweni meeldejääv esitus on vaoshoitud ja võimaldab tema surevate mõtete tähendust valesti mõista. Fännid teavad aga, et iga sõna on siin märkimisväärne. Kui professor loeb ette oma korraldusi, seab ta kahtluse alla oma töö mehaanilise mõttetuse. Professor on rohkem kurnatud kui miski muu ja nördinud oma inimlikkuse kaotamise pärast.

Edasi13 Taylor Swifti laulu, mida filmides ja teles enim mängitakse

Autori kohta