6 Disney animafilmi, mis toimiksid otsesaadete filmidena
Ligi sajandi jooksul on Disney Studios loodud animafilmidest saanud meie kultuurilise selgroo koheselt äratuntavad komponendid. Paljud neist filmidest on muutunud enamaks kui lihtsalt ikooniks – sageli on neist saanud lõplikud ja kaasaegsed versioonid lugudest ja muinasjuttudest, mida nad kohandada on võtnud.
Seega pole üllatav, et Disney on andnud 1959. aasta Uinuv kaunitar omaette uus adaptsioon, mis kujutab lugu uuesti otse-aktsioonina Pahatahtlik. Ükskõik, kas lugeda filmi kui Angelina Jolie kireprojekti või Disney katset praegusest raha teenida. huvi fantaasia/kostüümieeposte vastu on vaieldamatult põnev katse kujundada ümber tuttav IP 21. sajandi kasti jaoks kontor.
Kui Pahatahtlik on edukas, võib see avada ukse vanemate Disney lugude uutele versioonidele. Sellisena on Screen Rant koostanud nimekirja 6-st rohkem Disney animeeritud mängufilme, mis võiksid hästi toimida otsesaadete kohandamise või taaskäivitamisena.
–
6 Mõõk kivis (1963)
Vaadatuna ilma lapsepõlve roosiliste prillideta, Mõõk kivis
Sellest hoolimata, Mõõk kivis jääb Disneyana üsna ikooniks. Omapäraste tegelaste, huvitavate lavastuste ja seinast seina maagia ülekaal võib muuta selle parimaks kandidaadiks kaasaegseks, efektirohkeks ümberkujundamiseks.
Arvestades, et kuningas Arthuri lugu on juba kohandatud peaaegu lugematuteks märuli-/seiklus- ja draamafilmideks, säilitades selle komöödia Mõõk kivis on ilmselt hädavajalik. Nutikas kohandamine võib kaasaegse publiku jaoks värskendada originaali fookust ja koomilist kadentsi. See ei pea olema šokeeriv huumorifilm, mis pööritab silmi oma lähtematerjali peale (vt: Teie kõrgeausus); hiljutised perefilmid nagu LEGO film tõestada, et on võimalik luua mitut põlvkonda hõlmav komöödia, mis rahuldab tõeliselt kogu publikut.
Samas võime lihtsalt suunata oma sügavat, nohikutele omast armastust Monty Python ja Püha Graal.
–
5 Must pada (1985)
Must pada oli kuulsalt kallis ja probleemne lavastus ning selle kohutav ebaõnnestumine kassas viis Disney täispika animatsiooni osakonna ulatusliku ümberstruktureerimiseni. See pole tegelikult kohutav film; kuigi märgatavalt kärbitud, Must pada pakub põnevat fantaasiaseiklust, mis erineb sellest, mida Disney oli seni välja andnud.
Palju nagu Mõõk kivis, Must pada on tugev kandidaat veel ühele adaptiivsele passile. Nagu ka eelmisel juhul, on stsenaariumi ammutada juba palju – täpsemalt Lloyd Alexanderi kirjutatud "Prydaini kroonika" romaanidest.
Kindlasti on Disneyl endiselt filmi õigused Must pada'i lähtematerjal. Viie romaani ja mitme novelli väärtuses narratiiviga, millele toetuda, värskendatud film (või filmid, arvestades praegust frantsiisisoodumust) võiksid olla nii rikkamad kui ka sellele ustavamad päritolu. Disney juhid (ja Lloyd Alexander ise) olid väidetavalt pettunud selles, kuidas Must pada käsitles "Prydaini" raamatuid. Võib-olla saab ettevõte selle otse väljapoole oma animeeritud mugavustsooni.
–
4 Atlantis: Kadunud impeerium (2001)
Paberil, Atlantis: kadunud impeerium kõlab nagu üks ambitsioonikamaid lavastusi kaasaegses animatsioonis – veel vähem midagi Disney tallist. See on peaaegu aurupunk, kahe rusikaga seiklus, millel on rohkem ühist Indiana Jones kui tavaline Disney film. See on isegi sportliku iseloomu ja keskkonna kujundused, mille on loonud Mike Mignola Põrgupoiss ja tõeline impressaario viimse aja paberimassi illustratsioonist.
Ja ometi, film ise ei tööta päris hästi. Atlantis on film, mis on ülevalt alla täis vaevu kasutamata võimalusi.
Otse öeldes, stsenaariumi ideed, kujundus ja üldine esteetika Atlantis mängiks ilmselt paremini live-action kassahiti kui traditsioonilise Disney animafilmina. Kuigi filmi kivinäoline enesetõsine adaptsioon tuleks ilmselt kehvasti välja, siis mõne Disney animafilmide kaubamärgid (hull huumor, ühe naljaga tegelased) võivad aidata leevendada originaalfilmi tonaalsust probleeme. Eelnevalt tuleks muidugi ka räige süžee ja karakteriseerimine ära triikida – isegi live action’i üleminek ei suudaks neid automaatselt puhastada.
–
3 Mulan (1998)
Disney animeeritud loomingu võlu seisneb suures osas võimes võtta arhetüüpseid vanu lugusid ja tõlkida need oskuslikult tänapäeva vaataja jaoks. Näiteks lugu naisest, kes maskeerub meheks, et võidelda oma perekonna eest, on sama vana kui sõda – ja Mulan, on ka üks Hiina armastatumaid muinasjutte.
Peale mõnede naljade, mis lähevad ära, pole Disney's palju viga Mulan. Sellegipoolest kujutage ette versiooni Hiina võitluskunstide kino suurejoonelisest traditsioonist – kas kung fu filmina või koos wuxia (traat-fu) mõõgamäng.
Lisaks värskendatud versioon Mulan võiks käsitleda animafilmist puutumata legendi aspekte. Näiteks algses jutustuses viibis Hua Mulan paljudeks aastateks keiserlikus armees ja sai lõpuks hinnatud kindraliks.
MÄRKUS: Tõsi, Mulani legendist on juba tehtud live-action versioon. Hiina toodang, pealkirjaga Mulan: Sõdalase tõus Läänes, peaosas Wei Zhao (Kung Fu jalgpall) ja ilmus 2009. aastal. Õnneks meie spekulatiivsetel eesmärkidel filmi väga hästi vastu ei võetud. Kui Disney näeb oma materjali uuesti kohandamises tulevikku, oleks põnev näha, kuidas nad võiksid seda teha.
–
5. Vastumeelne draakon (1941)
Kui suudame mõistlikult liigitada Mõõk kivis kui "veider" Vastumeelne draakon on lausa veider. Esialgu Disney animatsioonibüroode "filmitud ringkäiguna" kujundatud filmis on otsepildid koomiku Robert Benchleyst (mängib iseennast), kui ta seltskonnast läbi jookseb. Filmi keskmes on tituleeritud koomiksisegment, 40-minutiline lühifilm, mis jälgib draakonit, kes on rohkem huvitatud luule lugemisest kui võitlusest eksinud rüütlitega.
Kuigi selline kogumikfilm Vastumeelne draakon epitomizes on kaasaegsetele vaatajatele sama võõras kui Vaudeville, tegelik animeeritud segment on paljutõotav kui suurema koomilise funktsiooni keskpunkt. Lühifilm-filmis on kerge ja unise tempoga, kuid samas ka veidralt võluv.
Tooni muutmine Vastumeelne draakon oleks ilmselt sellele eelmainitud võlule mürgine. Täpselt nagu ka Mõõk kivis, võib sellel olla "suure eelarvega komöödia", mis ühendab endas nii omapärase huumori kui ka CGI abil visuaalseid näpunäiteid.
–
2 Aladdin (1992)
Paljude aastatuhandete jaoks Aladdin esindas Disney animatsiooniimpeeriumi tippu; võib-olla ainult Lõvikuningas jumaldavad seda häbenematult ka need, kes said täisealiseks 1990. aastatel. Aladdin jääb libedaks põnevaks seikluskomöödiaks, mille visuaalid on vaieldamatult ühed parimatest, mis Hiiremajast välja tulevad.
See ütles, Aladdin hakkab ka oma vanust näitama. Kuigi film on vaevu joogi ostmiseks piisavalt vana, on selle tõmblused (eriti need, mille Robin Williamsi maniakaalne Genie välja viskas) praegu üsna tolmused. Lisaks sisaldab film elemente, mis on rassistlikule karikatuurile ebamugavalt lähedal (tasu Aladdin pidi selle vabastamisel tegelema).
Samal ajal, Aladdin on üsna lai – ja võiks öelda „homogeniseeritud“ – kohanemine. Algne lugu (alates Tuhande ja ühe öö raamat) tegevus toimub Hiinas ja see hõlmab mitut džinni, mitut nõida ja võlusõrmust, mis täiendab võlulampi.
Seda rikkalikku lähtematerjali võiks kaevandada ustavama – või vähemalt teisiti ettekujutatud – live-action seikluse jaoks. Kurat, "Imelist lampi" ümbritsevatest lugudest võiks lisada täiendavaid elemente, et luua täispikk eepos, mis põhineb ühel planeedi suurimal folkloorihoidlal. Üha multikultuursemaks muutuvas maailmas, kus filmide kasumid tulevad suurel määral rahvusvahelisest kassast, võib selline kohandamine olla Disney filminduse tulevik.
–
1 Järeldus
Muidugi, Pahatahtlik pole kaugeltki esimene Disney võlvidest pärit multifilmi reaalajas töötlus. Siiani on kriitikud ega publik neid vähe armastanud. Džungliraamat nägin 1994. aastal pisut peadmurdvat live-versiooni; samamoodi 2010. aastad Alice imedemaal tervitas igavus ja üldine väsimus Johnny Deppi "veidrate aktsentide ja veidrate kostüümide" perioodiga (kuigi see ei takistanud tal korralikku kasumit toomast).
Pahatahtlik ei ole ka viimane Disney plaanitud otsesaadete kohandamine oma materjalist. Tuhkatriinu saab peagi samasuguse kohtlemise režissöör Kenneth Branaghi kaudu (Thor) – kuigi on õhus, kas see saab samamoodi "murdunud" ümberjutustuse kui Pahatahtlik. Džungliraamat saab peagi taas reaalajas versiooni, mille režissöör on John Favreau (Raudmees).
Pärast kõiki neid spekulatsioone peame küsima: kas Disney oma varahoidlates niimoodi röövimine on tegelikult hea? Koos Pahatahtlik joonistab praegu segamini – kuigi harva vitrioolselt – arvustused, tekib küsimus, kas mõni nendest animatsioonidest elusaadriteks kohandustest vastab kunagi nende lähtematerjali kvaliteedile. Siiani on see olnud büst.
Sellegipoolest on selge, et Disneyl on oma animeeritud arhiivides töötamiseks tohutul hulgal IP-d. Kes oskab öelda, mida saab kedrata kõigist tindist, paberist ja animatsioonirakkudest, mis moodustavad ettevõtte hiilgava ajaloo?
_________________________________________________
Pahatahtlik heidab oma võlu kinodesse täna, 30. mail 2014.
Jälgi mind Twitteris: @ProjectNightHam
Edasi10 parimat suhet Justice League'i koomiksites, järjestatud
Autori kohta