Kõik Alfred Hitchcocki ja Cary Granti filmid on hinnatud halvimast parimaks

Alfred Hitchcock ja Cary Grant on teinud mitu korda koostööd, et toota läbi aegade parimaid põnevikuid, kuid kuidas on duo filmide kvaliteet ja mõju? Režissöör ja peaosatäitja on jätnud Hollywoodi ajalukku kustumatu jälje Cary Grant on 40ndate ja 50ndate üks viljakamaid näitlejaid ja isiksusi, samal ajal kui Hitchcock muutis maastikku õudus-, põnevus- ja põnevusfilmide vastu. Kuigi Grant ja Hitchcock tegid oma pika karjääri jooksul koos vaid neli filmi, avaldas iga film pärast ilmumist Ameerika kultuurile tugevat mõju.

The Briti režissöör Alfred Hitchcock alustas oma legendaarset karjääri 1920. aastate lõpus, kui ta lavastas vaikseid pilte, mis pani aluse tema süžeed keerutavatele põnevust täis klassikalistele teostele. Tema 1930. aastate Briti ajastu tähelepanuväärseimad põnevikud on 39 sammu ja Daam kaob, mis mõlemad kasutavad tema tavalist Macguffini taktikat ja kaasavad spioonid või rahvusvahelisi vaenlasi. Kui Hitchcock Ameerika publiku sekka jõudis, võlus ta filmikultuuri klassikaga nagu Tagaaken, Psühho, Vertiigoja tema viimane Cary Granti koostöö Põhja poolt loode.

Cary Grant võib olla kõige tuntum oma debonatse, võluva maneeri ja mitmetähendusliku Atlandi-ülese aktsendi poolest, kuid tema koomiline ajastus ja lihtne lähenemine oma rollidele tõstsid ta üheks Hollywoodi suurimaks tähed. Granti karjäär tõusis hüppeliselt, kui ta osales 40ndate edukates kruvikuuli komöödiates nagu Beebi kasvatamine, Philadelphia lugu, ja Tema tüdruku reede, ja Hitchcock kasutas seda hiljem Cary Granti domineeriv Hollywoodi isiksus ja kahtlane käitumine üksinda põnevusfilme juhtida. Kuigi iga film on iga mehe karjääri ja müsteeriumižanri jaoks mõjukas ja oluline, on siin Hitchcocki ja Granti filmid järjestatud halvimast parimani.

Kahtlus

Alfred Hitchcocki psühholoogiline põnevik Kahtlus (1941) omab tugevat positiivset kriitilist konsensust, kuid on tema tohutu filmograafia kõrgeimaid edetabeleid arvestades maha jäänud. Film uurib kogenematut naist Lina Mclaidlawi (Joan Fontaine), kes lõpuks nõustub abielluma playboy Johnnie Aysgarthiga (Cary Grant). Abielu jätkudes saab Lina teada Johnnie harjumuspärasest hasartmängudest, valetamisest ja ohtlikust iseloomust. Sel ajal, kui Lina on valmis temast lahkuma, suureneb tema hirm veelgi, kui tal tekib kahtlus, et Johnnie on teisi tapnud ja kavatseb ta mõrvata.

Kahtlus oli Alfred Hitchocki teine ​​järjestikune film saada Oscarite jagamisel parima filmi kandidaadiks, kuid tal pole olnud püsivat pärandit nagu tema teistel suurematel Ameerika-aegsetel filmidel. Filmis mängib Cary Grant koos tema eest parima naisnäitleja Oscari võitnud Joan Fontaine'iga Kahtlus esitus ja kelle vaimne piinamine on põnevuse keskmes. Kahtlus räägib palju vähem Granti võluvast tegelaskujust ja esitusest kui Fontaine’i paranoilisest karakteriuuringust; selle tulemusena jääb Grant oma naisosatäitja varju.

Stsenaarium on alatu, kui arvestada Hitchcocki dialoogidega täidetud psühholoogilisi põnevikuid Rebecca ja Kurikuulus.Kahtlusleebe stsenaarium muudab tegelaste karisma ja naiivsuse vähem veenvaks. Grant ei saanud särada keskses rollis, millega ta silma paistab Varga tabamiseks või Põhja poolt loode, kuigi ta pakub publikule vajalikke nüansse, et teda kahtlustada alatutes tegudes, mida Fontaine'i tegelane kardab.

Varga tabamiseks

Varga tabamiseks (1955) kasutab oma põnevuse tõstmiseks romantilist süžeeliini, kuid filmi spiooninurga konflikt keskendub rohkem tegevusele ja põnevusele. Kahe peaosalise võlu, Cary Grant pärast aastaid kõrgeima peategelasena ja Grace Kelly Hollywoodi staari tulevase printsessina, on filmi päästvad armud. Varga tabamiseks on kerge pettumus seda arvestades põnevus on võrreldes staaride varasema koostööga Hitchockiga kehvem, kuid Granti ja Kelly võlu, sündmustik Prantsuse Rivieral ja filmikunst hoiab seda klassika kategoorias Hitchcock.

Varga tabamiseks räägib loo pensionil kassimurdjast John "Kass" Robie'st (Grant), kes peab oma süütuse tõestamiseks tabama petturi, kes varastab Prantsuse Rivieras rikaste turistide käest. Johnil on nimekiri Rivieras elavatest inimestest, kellel on kõige kallimad juveelid ja kes juhtub armuma nimekirja esimesse naisesse: Francie Stevensi (Kelly). Süžee tiheneb, kui Francie ema ehted varastatakse ja ta kahtlustab, et John on varas.

Hitchcocki filmid on kurikuulsa oma blondide naiselike romantiliste huvide ja vananevate, kuid võluvate juhtivate meeste poolest, ja Varga tabamiseks kasutab neid seadmeid täiel määral. Kui James Stewart täiustas Hitchocki kahtlast, paranoilist peaosalist, siis Grant oli eeskujuks oma võluva, ebakindlalt enesekindla peategelasena. Film on põnev oma värvika operaatoritöö, ekstravagantse Prantsuse Riviera olustiku ja kütkestavate peaosade poolest, kuid nad ei suutnud päästa selle saladuse rahuldamatut lahtiharutamist, mis ei pea vastu Hitchcocki teistele teostele.

Kurikuulus

Cary Grant on James Bond, keda pole kunagi olnud, ja Kurikuulus (1946) on koht, kus tema spioonilaadne karisma kinnistus. Kurikuulus staarid on Cary Grant Ingrid Bergmani ja Claude Rainsi kõrval, võttes sisuliselt üle Humphrey Bogarti oma Casablanca rolli vaid paar aastat varem. Täpselt nagu Bergmani tegelaskuju seda tegi Casablanca, peab ta ohverdama oma tõelise armastuse ja õnne suurema hüvangu nimel ning nii nagu Bogart, peab ka Grant ta vastumeelselt teise käte vahele suruma. Hoiatus Hitchcocki filmi puhul on see, et publik saab lõpuks rahuldustpakkuva romantilise lõpu, kus nad kaks koos oma muredest lahti saavad.

Kurikuulus dokumendid USA agent T.R. Devlin (Grant), kuna valitsus on saanud ülesandeks värvata Alicia Huberman (Bergman), et võrgutada natsirühmituse juht Alex Sebastian (Rains). Hubermani isa oli Saksa sõjakurjategija ja Sebastian oli temast harjumuspäraselt vaimustuses, nii et Devlin ja USA valitsus kasutage teda grupi põhjalikumaks uurimiseks. Täiendavad probleemid tekivad, kui Sebastian avastab, et ta on spioon, ja üritab oma jälgede varjamiseks teda aeglaselt tappa. Stsenaarium, režii ja peaosatäitjate esitused teevad Kurikuulus klassikaline Hitchcocki psühholoogiline põnevik, mida publik tunneb ja armastab. Bergmani ja Granti vaheline keemia tõstab põhikonflikti ja see on nii KurikuulusPõhiline romantiline aspekt paranoilise hirmu asemel, mis selle toimima paneb.

Põhja poolt loode

Võimalik, et Cary Granti suurim esitus ja Hitchocki spioonipõnevik kõigi aegade, Põhja poolt loode’i (1959) kesksed esitused ja peaaegu veatu süžee põnevus on Hitchcocki parimad omadused. Mitte ainult põnevusfilm on tipptasemel, vaid ka sellised sätted nagu Prantsuse Riviera ja California rannik, mis tõstsid Hitchcocki varasemaid filme üles, on üle jõu käivad. Põhja poolt loodePaljud äratuntavad maastikud, nagu Mount Rushmore, Park Avenue, Plaza hotell ja Grand Central Station. Film on tähelepanuväärne ka eksliku identiteedi klassikaliste troopide, topeltagentide täiustamise ja valitsussaladuste varguse peatamise poolest. Grant oli varem Hitchcockiga sarnasel viisil töötanud kolm korda, kuid Põhja poolt loode viimistles kõiki aspekte ja sellest sai kaasahaaravate, pingeliste spioonipõnevike prototüüp.

Põhja poolt loode kroonikad Roger Thornhill (Grant), a New Yorgi reklaamijuht keda spioonide rühm peab ekslikult USA valitsusagendiks ning keda Phillip Vandamm (James Mason) ja tema spioonikaaslased üle Ameerika järeleandmatult jälitavad. Kui Thornhill üritab oma jälitajate eest põgeneda ja rongile minna, kohtub ta salapärase Eve Kendalliga (Eva Marie Saint), kes hiljem avastab, et töötab koos Vandammiga. Järgnevad mitmed meeldejäävad tegevuste jadad, sealhulgas Põhja poolt loodeikooniline stseen, kus Cary Granti jälitavad äkitselt keset eikusagit vaenlased põllumassiiviga lennukis. See areneb kuni viimase tegevuseni, kus Vandammi mehed Rushmore'i mäe ees jälitavad Rogerit ja Eve'i.

Spioonipõnevikud ja frantsiisid, mida publik tänapäeval tunneb ja armastab, näiteks James Bond, Kingsman, Bourne, ja Võimatu missioon on kõik mõjutatud troopidest ja hoiatustest, mis on lisatud ja tehtud veatuks Põhja poolt loode. Kuigi paljudel Hitchcocki filmidel on üleloomulik või õuduslik aspekt, mis tõrjub mõningaid nõrganärvilisi vaatajaid, Põhja poolt loode on puhas meelelahutus igat tüüpi publikule. Grant suutis kasutada oma komöödiaajastust, mis meenutas tema kruvikuuli komöödia päevi Beebi kasvatamine ja Tema tüdruku reede, ja ühendage see veatult tema võluva, kuid julge isikuga, kellega Hitchcock häkkis Kurikuulus ja Varga tabamiseks. Keerd ja pöörded, kütkestav esitus õrnalt Cary Grant, ja põnevust täis Alfred Hitchcock puudutus muudab filmi meelelahutuslikuks põnevikuks, mida saavad nautida tulevased põlvkonnad.

GOTG 3: Adam Warlock on ühendatud raketi pesukaruga – teooria selgitus

Autori kohta